|
| | pan sonic Helitaju avardajad
Pan Sonic on kaks soome härrasmeest, Mika Vainio ja Ilpo Väisänen, kes elavad Barcelonas.
Nad loovad täpse kõlaga, minimalistlikke heliteoseid, kasutades eelkõige isetehtud toongeneraatoreid ja
analoog-aparatuuri. Need on faktid, kõige muu üle võib vaielda.
 Hanno: Kas te olete vennad?
Ilpo: Jaa! Mika: Kui me oleksime tüdrukud, siis me oleksime õed. I: Me oleme tüdrukud ka. H: Nii et, te olete siis õed ja vennad? I: Vennad ja õed, mis sellest maailmast küll saab? H: Teie muusika on abstraktne ja tegeleb heli mikro-tasandiga, kuid kui lugeda artikleid Pan Sonicust, on neisse alati lisatud mõned värvikad lood. Nagu see, mida te tegite 1994 koos Jim Cauty´ga KLFist, kus te kasutasite demonstrantide laialiajamiseks mõeldud helikahurit. M: Kogu see lugu on suhteliselt piinlik, tegelikult. Liikus kõmu, et Pan Sonic esineb võimsa helikahuriga, mille peale kõik püksid täis lasevad. Meil pole kunagi oma heli-kahurit olnud. Jim Cauty tuli oma autoga kohale ja see oli cool ning lõpuks me sõitsime lihtsalt ringi ja mängisime. Heli oli tugev, kuid mitte piisavalt võimas. Me oleme proovinud vältida totrate legendide genereerimist, aga meie plaadifirmale need väga meeldivad. Andres: Olete te kunagi tundnud ennast agressiivsena, negatiivses mõttes? On teil olnud tunne, et läheks õige üle piiri? M: Kui mängin eriti valju müraga kohti, tunnen ennast võimukana, tugevana. Tavaliselt ma ei tunne, et see oleks negatiivne. Minu jaoks on see positiivne ja ma loodan, et inimesed tunnevad sedasama. Mõnikord on publiku hulgas nõmedat rahvast, kes loobivad meid asjadega ja karjuvad midagi. Siis loomulikult olen nende suhtes agressiivne ning hakkan valjemini ja vihasemalt mängima. Aga üldiselt, kõige võimsamad osad on just need, mida ise väga naudin.  [ Mika Vainio ] A: Te kasutate mõistet ”hobuseliha rockabilly”. Kas see ka tähendab midagi,
või käite selle välja, et publikul oleks, millega teie muusikat kirjeldada? M: Meilt küsitakse kogu aeg, kuidas me oma muusikat ise kirjeldaksime. Mõtlesime, et kasutaks sellist lollakat väljendit nagu ”horsemeat rockabilly”. See on mingis mõttes hea vastus, sest meile mõlemale meeldib nii hobuseliha kui ka rockabilly. Millegi sellisena võib Pan Sonic mõnel hetkel kõlada. Kas te teate Hasil Atkinsit, rockabilly-tüüpi USAst? Me oleme mitu aastat proovinud temaga koos muusikat teha, kuid sellest pole midagi välja tulnud. Paul meie plaadifirmast on talle helistanud ja proovinud seletada, millist muusikat Pan Sonic teeb. Hasil ütles selle peale, et see on nagu tema van´i katkine mootor. H: Mis tunne teil tänasest laivist jäi? Ilpo: Oli häid ja oli halbu kohti. A: Et ei olnud küllalt võimas või? I: Ma ütlesin hea, mitte võimas ja ma räägin praegu sellest, kuidas mulle mängides tundus. Igal juhul on see muusika improvisatsiooniline ja midagi seal peabki ”valesti” minema. Kui aga asi läheb korda, siis kõlab see superhästi -- just seetõttu, et enne oli midagi ”valesti”. Tänane laiv töötas õnneks vägagi intuitsiooni peal. A: Olin täna meeldivalt üllatunud, nähes teid niimoodi rokkimas ja masinatega müramas. Siit paralleel kahe aasta taguse kontserdiga Sibeliuse Akadeemias, kus te esinesite pisut teist laadi setiga. Keegi mängis tuubat ja kõik kõlas palju minimalistlikumalt… I: Jah, see oli erinev... H: Kas see tuleb publikust? I: Ei see oleneb tundest, meeleolust. H: Ma mäletan, et Jimi Tenor rääkis kord loo, kuidas Mika võttis ette lennu Ameerikasse üksnes selleks, et vaadata Duchamp´ ”Suurt klaasi”. On see tõsi? M: Jah, ma sõitsin spetsiaalselt selle jaoks Soomest Philadelpiasse. Rahast tuli napilt välja. Kohale jõudes selgus, et on esmaspäev ja kõik muuseumid on sellel päeval suletud. (naerdes) See oli tõesti kurb. H: On teie töös Duchamp´ kuiva huumorit? M: Ma küll väga loodan, et on. H: Teie muusika on füüsiliselt nii võimas, et tundub raske olevat seda iroonilisusega kokku viia. Mida tähendab teie puhul iroonia? M: Mnjah, iroonia tuleneb meie positsioonist. Kui oled laval, siis sult oodatakse teatud käitumist. Võid sattuda väga tobedasse olukorda, kui sa sellega aus ei ole. I: Minul on Duchamp´ga teine seos, läbi meie saundi. Siin on ka naise ja mehe teema. Mängides ma mõtlen, et see on nagu kepiks naist. A: Veider. Kontserdi ajal võrdlesin mõttes teie laivi raju panemisega ilma orgasmita. See näikse tähendavat, et imelikke mõtteid tükib kuulaja pähe, kui Pan Sonic on laval… Kuid seoses sound systemi paigutusega Kunstihoones, tahtsin küsida helisageduste erinevate tasapindade kohta. Kõrgete ja keskmiste sageduste kõlarid olid paigutatud küllalt kõrgele, eeldusel, et inimesed kuulavad seistes, kuid enamus neist istus põrandal, bassikõlaritega ühel kõrgusel. Heli oli paiguti väga erinev. Kuidas teile tundus? I: Me kuuleme ainult monitore. Need kompresseerivad tugevalt, kuna kasutame palju madalsagedusi, mis imevad kõlaritelt suure hulga energiat ära. A: Te kasutasite täna lampvõimendust, kas kasutate parema meelega seda või transistorvõimendust? I: See sõltub olukorrast. Klubikontekstis pole lampheli piisavalt võimas, aga siin... See polnud meie valida. Me faksisime Aivarile, et meil on vaja head ja suurt helisüsteemi. Lampvõimendus on analoogsaundi jaoks, mida me palju kasutame, iseenesest sobiv. Mõningaid sounde see ei võtnud välja, sest võimsusest jäi natuke vajaka, aga heli poolest oli kõik OK.  [ Ilpo Väisänen typewriteriga ] H: Mingil hetkel teie esinemise ajal ma tundsin, et Kunstihoone klaaslagi
võib meile iga hetk kaela variseda. Oli teil selline kiusatus? I: Ei. M: Mingis mõttes on väga ahvatlev mõelda, et asjad purunevad sinu tekitatud helist aga seda juhtub harva. Jung on kirjutanud ühest episoodist oma lapsepõlves. Ükskord kujutles ta vihahoos, et vanaema, kes kõrval köögis askeldas, on surnud ja samas läks kapis valju häälega katki suur nuga. Tugevast terasest nuga, made in Germany. Oli ilmne , et sündmus seostus tal sellega, millest ta mõtles. Me ei tea maailmast tegelikult mitte persetki. Me elame kolmemõõtmelises maailmas. Füüsikud on praeguseks avastanud kümme või kaskümmend kaks mõõdet, tegelikult pole vahet. Me ei tea selllest kõigest kuigi palju, nii et CHEERIO! M. Vainio ja I. Väisäneniga vestlesid A. Lõo & H. Soans [ pildid: Pelle Kalmo @ www.sotapota.ee ]
|