|
| | julies moron Julies Moron pesitseb ühel Eesti saarel.
Pisut endasse tõmbunud mees, kelle lemmikinstrumendiks on basskitarr ning raal.
Laeb oma muusika internetti ning seda on seal palju.
Igati kuulamist väärt muusikat on! Leiate näite ka looming.orgi kogumikult "Liilled algebrale".  Oled Eesti muusik?
Muusik Eestist. Vaeval, et Eesti mind omaks pidada saab, mina koduks küll. Kuidas paigutud tänases maailmas? Kaootiliselt kõige vahel ja kõige üle. Laadiliselt paigutuda, see ei ole kunagi sügavamat mõtlemisainet pakkunud. Küllap kuulaja paigutab, kui tundub kohatu. Muusika ei paigutu aja ja ruumi vahele, lendab läbi ja üle, helidega on ikka nii, seinad ei pea ja vana muusikat saab üha uuesti kuulata ja mängida. Kurat keera vaiksemaks! Teeks nii, et öörahu on vähemalt 23-08, ma olen seda juba kusagil kuulnud jne. Elasid mõnda aega Tartus, nüüd elad saarel. Kindlasti on see mõjutanud sinu loomingut... Saarel olen elanud ka enne, saarel sündinud, ruumi on rohkem, avarust on rohkem, tuul ja selles palju õhku. Vaheldus on kindlasti ergutav. Kohal passida ja samas keskkonnas hälbida, samade häälte keskel, samade, ühte ringi keerduvate, mõtete sees, see hakkab lõpuks lämmatama. Siis on paras aeg liikuda, muusika liigub kaasa, elab oma elu, aga võtab liikumisest jõudu. Ümbruse mõju muusikale on kindlasti suurem, kui kõige ülejäänu, aga kindlasti ka kõige kaudsem. Ilm > tuju > muusika, muusika > ilmateade... Aga samas oled ju ülejäänud maailma jaoks virtuaalne. Ühelgi sinu kontserdil pole ma käinud ega tea ka kedagi teist, kes oleks. Asud internetis ja oma albumidki oled sinna istutanud - miks nii? Mugavusest. See on lihtsaim viis jagada. Jääb ära tohutu ajakulu, tohutu hulk pealekäimisi ja mittemeeldimisi, vaba jagamine vabas ruumis see on kohane, see ei nõua omakorda. Pealegi, miks mitte jagada netis, kui selle loomiseks tehtu on juba olnud ja seejuures olen ellu jäänud. Ei ole põhjust tagantjärele endale midagi korvata. Ma ei ole tööl...mul on sellest juba hea olnud. Kontserdid, küllap tulevad kunagi. Praegu on probleem kõigest tehniline. Mis puudutab albumeid, ei tea kindlalt öelda, kindlasti ei ole ma vastu muusika pressimisele, see on lihtsalt rohkem kuulamisvõimalusi. Üks mõõde mida tahaks kindlasti lähemalt uurida on muusika filmis. Ehk tuleb aeg ja võimalus ka sellega tegelda. Basskitarr on su ainuke käsitsimängitav instrument. Vana sõber?
Vana sõber just, keskkooli ajast alguse saanud harjumus. Eks on tollega mängitud ka paljut, rokist alustades, vabas improvisatsioonis veel praegugi. Väga palju helivõimalusi ja värve, soe pill. Olen harjunud seda mängima oma lugudesse, vahel äratundmatuseni moondunud, vahel puhas nagu on. Sind ei liiguta ainult jazz, ka abstraktsemad ja elektroonilisemad teemad. Eeskujud? Alguses hakkas liigutama ikka rokk. Doors, Jethro, Sabbath. Siis tuli uuema muusika aeg: Soundgarden, Nirvana... Peppers, Primus. Sealt edasi jazz ja jazzist edasi tänapäevane, servapealne muusika – muusika, milles valimatult segatalse kõike kõigega. Stiilid kaovad. Tänapäevast palju huvitavat on pakkunud Alien 8 Recordings: Tim Hecker, Set Fire Into Flames... Jazzi poolelt on kindasti enim mõju avaldanud Jaco Pastorius. Roki osa võtab paremini kokku Les Claypool ja Primus. Väga põnev on praegune norra uue jazzi laine: Eivind Aarset, Nils Petter Molvaer, Xploding Plastix jne. Palju kuulan avaldamatta muusikat. Tänud internetile. www.electronicscene.com peidab endas mõndagi huvitavat. Uusimad muusikalised vaimustajad?
Masada Guitars - Radical Jewish Culture, üks tihedamaid külalisi plaadimasinas viimasel ajal. Tomasz Stanko muusika on väga lähedane. Manitoba (nägin praegu ühe raadio playlistis, tundub lahe)...Raske öelda, muusika ei mõjuta rohkem, kui suvaliselt kuuldud hääled. Hääled vaimustavad iga päev. Lahe on ju ringi jalutada ja muusik olla oma kuulmisinstrumentidega. "sound minded" = mind binder = Behme?
Ükspäev mängisin bassi. Siis mängisin arvutiga, siis mängisin mõlemaga. Oluline osa on ümbruses. Emotsioon. Ropka Rajoon Tartus sahiseb inspireerivalt. Mõni tehas, mõni rong jne...Ma küll ei salvesta neid sahinaid, need on pidevalt olemas ja tulevad muusikasse kaasa.
...ja kes on Julies Moron? Marsikorraldaja, nukker puuhobune ja teised mänguasjad. Tinasõdur. Proletaarne jõud. Paraad. See on lihtsalt ühe inimese väljaelamus, tagasi saamine, kohandamine, vaatluse tulemus. Julies Moron on üks tüüp, kes mulle mingil pimedal ööl endast märku andis ja nõudis esindaja osa mu eksperimentaalse muusika jazzis ja sahinates. Segades kokku industriali, minimaalset, jazzi, poognaid? Nüüd me siis semutseme... Isetehtud asjadel on su enda hing. www.juliesmoron.tk küsitles Andres Lõo, 2004
|