|
| | avanto 2001 Avanto Festival 2001 Helsinkis
Eksperimentalism ja arktiline hullumeelsus 6 - 11 nov, 2001.
Helikunstnikke, valguse moonutajaid, ruumi mehitajaid ja installaatoreid ning paikapandavas kahtlejaid nihkub Helsinkisse maailma eri paigust. Festival hõlmab endas video- ja filmikunsti; heli- ja valgusinstallatsioone, kindla koha üritusi ja ebakindla koha üritusi; kontserte, workshop'e, skriininguid. Siin on poppi ja popist tulnut, poppi minevat ja seal mitte kunagi olevat.
Rõhuv kaal sellest, mis Tallinna helimetafüüsikuile ürgheli ning jääkristallilist vibrat märgib, jõuab Avantole. Kogu esindab scene, mis on käppelt muunduvad ning ausalt öelda on novaatorliku iseloomu tõttu üks sügavalt kütkestav paik. Ses paigas keskendutakse eklektilisele, dogmasid eiravale heli- ja pildikultuurile. Ja sel kultuuril on ajalugu, mis on sama vana kui maailm.
printerite sümfoonia
"... jälgin, kuidas 15 trükiaparaati teksti virutab. Saal kaigub kakofoonilises priginas ning viis-kuus minicamiga seotud masinat projitseeruvad ekraanile. Dottmaatriksite sisikonna sündsusetud liigutused saavad nähtavaks. Ühes kuvarile rulluvate tekstivanikutega näeb rivi välja nagu batareiviirus..."
Lava kõhus sirgesse rottu sätitud arvutid kiirgavad näoli saali ja laval on [The User] Symphony for Dot Matrix Printers'iga.
The User koosneb Ottowas, Carletoni Ülikoolis ja Berliini Tehnikaülikoolis arhitektuuri tudeerinud Thomas McIntoshist... Ning Emmanuel Madanist, kes on õppinud komponeerimist Montreali Ülikoolis; lisaks elektroakustikat, kunsti ja vajalikku tehnoloogiat. Mõlemad teevad koostööd kirjanike, filmiloojate, videoartistide, arhitektide, tarkvara arendajate, new media artistidega.
Aulas, festivali ühes viiest tegukohast teen Thomasega lähemat tutvust. Uurin, miks arhitekt hoopis heliga tegeleb. Thomas ei tahtvat tegemist teha arhitektide töös nii möödapääsmatu bürokraatia ja poliitikaga, aga Dot Matrixi printerite sümfoonia nihkemehhanisme nimetab ta "arhitektuuriliseks". Lauale ilmub visiitkaart, millel pilt mahajäetud tööstuskompleksist Kanadas. Hoone on koduks Silophone nimelisele projektile ja Silophone'i ideeks on tõmmata avalikkuse tähelepanu hoonetele ja maastikele, mis peamiselt tööstustegevuse lakkamise tõttu maha on jäetud. Ent kunsti tegemiseks sobivad need sellest hoolimata. Muide, Eestiski on sarnaseid üritusi tehtud. 2000 aastal leidis Kohtla-Nõmme põlevkivi kaevanduses aset kamba arhitekide orgunnitud Goldfields` projekt, mille raames toimusid performance’id ja kontserdid – olme-elektroonika ja mittetraditsioonilise seadmestiku ning ämbiendi kasutamine heliloojate seas on levinud. da da.
megofonogrammatika
Austria farmersmanual helitab ja pilditab lap top'idel.
Aula digimüranurka on sätitud frmrsmnl'i 5 läpparit ja PA. Viinis formeerunud farmersmanuali rida on meediakunsti anarhistlikumad küljed. Tööviisiks erinevate musaprogede krossimine sülearvutitel, mille tulemuseks on helide sihitu sulam, mis täis ootamatusi ja rõõmsaid anname-minna-meeleolusid. Ettearvamatu paneb mõtlema... Kindel struktuur, rütm või meloodia pole eesmärk. Kogu teo võlu seisneb mängulisuses.
lap top lap top lap top lap top lap top laua peal... Rephlexi tüübid nimetavad sama asja brain dance'imiseks.
Manuaalide väljalaskja Mego pakub katust ka Fenneszile, Pitale ja Heckerile. Mego on tuntud nimi leiblite Mille Plateaux’, Chain Reactioni, Staalplaat Recordsi, ~scape’i, Mute’i, Rephlexi ja lõputute uute teiste ja kolmandate kõrval.
jaapani no input kool
Digi tehnoloogilise võidujooksu foonil tõusevad kolm jaapanlast – Yoshihide Otomo, Sachiko M, Toshimaru Nakamura esile isevärki attitude’i poolest. Neid ei koti tavaline pill, sünt või muu... _nemad_ viivad heliallika miinimumini, nii et helitekitaja on tegelt selle vahendaja.
Leibel on Ground Zero. Otomo instrumendiks on plaadimängijad ilma vinüülideta, Nakamura kasutab mikserpulti ning Sachiko instrumendiks on sämplivaba sämpler. Sämpleri testhelidest ning omamürast punutakse täpptäpset ämbient-pitsi. Aga raskeima mulje jätab Ground Zero asutaja Otomo. Seti lõpus tunnen parema oimu kohal kerget pitsitust ja vasak suriseb –juu jäi kahe kõrva vahele.
Jaapanlasi võrreldakse Oval'i ja Pole'iga. Ma ei tea... no input kõlab kaugelt abstraktsema ja pidetumanaaa, kui Pole’i micro duuub. On küll minimal, kuid selle juured ulatuvad juba zen-süvakihtidesse: pole oluline, mis seal on, vaid mida seal pole.
post-sovjet
Viimati 1987 aastal progre-industriaali grupis Notshnoi Prospekt Tallinnas käinud Aleksei Borisov on aja möödudes mitmeid metamorfoose läbinud – jäztzkitarristist industriaali DJ` ja muusika-ajakirjanikuni. Erinevates projektides elektroonilist muusikat komponeeriva Borisovi publikuks on Moskva avangardi sekt ja vene intel-eliit.
Borisovi loufaid tähistavad katkised ekvalaiserid, kassettmakid, televiisorid, põuediktofonid ja kassid ja koerad ja üldse kõik, mis helitekitajatena loevad. Tema post-sovjet olmekompade seljas müttan ja mõtlen– absurd, futu, juju, sürr, dada…
Heliilm on loomult abstraktne. Heli on füüsiline, on abstraktne, otsekohene..
Andres Lõo
Tallinn, 28.11.2001
Avantost osavõtnuid: Fennesz, Pan sonic, OP:L Bastards, Ovuca, Pink Twins, Hiaz and Hecker, Pita, Merzbow, Routemaster, Scanner, Es, Aleksei Borisov, Sachiko M, Otomo Yoshihide, Toshimaru Nakamura, Ruins, Circle, Shogun Kunitoki, ZGA, farmersmanual, People Like Us, Semiconductor, Carl Michael von Haussvolff, Russell Haswell, Fe-mail, F.R.U.I.T.S., Benzo, Anton Nikkilä, M.A.N. Sähkökvartetti...
http://www.avantofestival.com >> otsi sealt ka filmide kohta
|