Interfacing Sound Cruise

Käesoleva (2004) suve lõpp muusikas oli elektroonilistesse mõõtmetesse jõudnud armastuse suvi. Helieksperimentalistikale avatud suurürituse - isea2004 sound-cruise’ga külgnesid ja segunesid sündmused nagu Flux in Tallinn klubis BonBon(!), dsp simman Kesselaiul, Multikultuurimaja labor-stuudio, Konverter sound-system’i üritused kultuuritehases Polymer ja festival Eclectica Tartus.

Isea on riigist riiki rändav elektroonilise kunsti sündmus, mis seekord toimus Tallinnas ja Helsingis ning mille naelaks oli kolme päeva vältel Balti merel tuuritav Silja Opera(!), pardal 800 elektroonikafriiki, lugematul hulgal artiste, produtsente, VJ/DJsid kolmes saalis ja välitekkidel, lisaks workshopid, (heli)installatsioonid ja konverentsid. Ei saa mainimata jätta, et esinejate seas polnud ühtegi eestlast. DJde meelelahutusliku/tantsulise orientatsiooniga osa rohkus oli kohati veidi häiriv, ent seda kompenseerisid mitmed suurepärased laivaktid.

Kruiisi peaesinejaks oli reklaammaterjalide põhjal otsustades eksperimentaalmuusika ikoon Felix Kubin ja tema etteaste järel võis sellega täiesti nõustuda.


























     [ Kubin esineb 2004, oktoobris Hea Uus Heli Festivalil, Tallinnas ]    
       Kubin, Felix:        I will thrust Tallin into dust                         


Juba 80ndate algusest aktiivselt muusikas tegev Kubin eristub harjumuspärasest elektroonilise muusika delikaatsest sissepoolepööratusest. Pöörane, humoorikas, irooniline on tema müra ja sci-fi pop’i kombinatsioon: analoogsüntesaatorite veidrad ja närvilised meloodiad rabelevate trummitwistide taustal. Märksõnadeks on veel müradisko, insekt-swing ja kinda elektro-punk. Asjata pole seda dada-elektroonikut iseloomustatud kui Hamburgi suurimat vaatamisväärsust Reeperbahni kõrval. Teine tegelene, kes ilmselt ennast ülima tõsidusega ei võta, oli saabunud Austraaliast, nimeks Casio Nova. Nagu nimestki järeldada, tegeles see mees ainult 80ndate kultussüntesaatorite ja tolleagse tehnikaga, kaasaarvatud vastav arvuti algelise trackeriga, tema lavashow oli segu presentatsioonist, lavakoomikast ja retrolikus võtmes new-wave pungist ja popist. Iseloomulik oli kontserdi lõpetamine teatega: Kõige tähtsam nupp süntesaatoril on "demo" :).

Montrealis baseeruv, digitaalsele audiovisuaalkultuurile pühendunud organisatsioon ja samanimeline festival Mutek oli kruiisile saatnud kuus artisti.


     











[ üks kahest MUTEKi jooksutajast ]



Neist tuntuim, Akufen, esitas oma peagi Oral-nimelise leibli all ilmuvat heliteost Music for Pregnancy, mis on inspireeritud paljude tema tüdruksõprade üheagselt rasedaks jäämisest. Akufeni kaubamärk on süntees keskkonnahelide sämplimistehnikast ja minimalistliku glitch-tech-house rütmika tantsulisusest. Sudusem ja dubilikum oli juba vana tuttav Deadbeat, aga mõlema puhul tekib mul alati paranoiline tunne, et unelmate muusika on saanud liiiga valmis oma maises vormis.

Rubriigis "soundscape/elavad klassikud" astusid üles Monoton ja Scanner. Viimast, kelleta ükski suurem tänapäeva elektroonikaüritus läbi ei saa, teatakse peamiselt tema eripärase töövahendi -skänneri- järgi, millega mr Robin Rimbaud hangib oma muusika algmaterjali: raadiolainetest ja linnamürast loodushäälte ja vaegkuuljate kuuldeaparaatidest kostuvani. Laiv tundus paraku steriilsevõitu, justkui algebra ilma lilledeta. Monoton ehk siis Austria hüpermeedia arendaja ja helilooja Konrad Beckeri kava koosnes tema 25 aasta elektroonika, noise’i ja konsooli 8bit raalimängu muusika kombinatsioonist, k a Super Mario ja muu Kuldne Klassika. (Monotoni plaat Monotonprodukt07 (1982) on muide The Wire Magazine’i (#175) poolt valitud eelmise sajandi kõige tähtsamate ja samas kõige ignoreeritumate plaatide top 100 hulka.)

































Abstraktsema elektroonika poole pealt vääriks veel märkimist põhjanaabrite Pink Twins, kes muutub järjest huvitavamaks, võimalike vihjete või äratundmiste osa nende ülidigitaalses avangardis on viidud miinimumini, võimalikud loogilised ja analüütilised teemaarendused kaovad võimatusse kaootikasse, mitterepetatiivse info ületulva. Let it bleep! Ka Sloveenia helikunstnike, arvutiinseneride ja arhitektide poolt Koreas asutatud institutsiooni RX:TX esindus oli päris uhke: näiteks sloveenlaste Puna Syndicate, kes ainult vanadelt vinüülidelt näpatud sämpleid tunnistab või omapäraseid lineaarseid struktuure loov Random Logic; oma inimsõbralikkuses olid eriti sümpaatsed venelaste Sound Meccano ja Jevgeni Dromoffi pehmed ja rohkete kajaefektidega minimalistlikud elektroakustilised ambient-dub kompositsioonid.

Paar sõna ka mööda hiidlaeva laiali pillutud heliinstallatsioonidest. Sarah Watersoni ja Kate Richardsi Sub_scape seisnes süsteemis, mis keskkonnainfo põhjal genereeris heli ja visuaalide poeetilist ökoloogiat. Tamas Szakal ja Tuomo Tammenpää muutsid laeva helipeaks ja marsruudi helirajaks, kasutades lokatiivset GPS-seadet, mis etteantud helid asukoha, sügavuse ja meremaastiku muude iseärasuste järgi muusikaks paigutasid. Liftidega ülesalla sõites sai kuulata Tim Nohe ja Steve Bradley elektroakusilist installatsiooni, kus tavapärane lifti-muzak oli asendatud sadamalinnade, mere ja laevahelidega. Tuulisel tekil mornilt kõrguv surround-kõlarite armee, Austraalia New South Wales University installatsioonis Syren oli järjekordne katse geo-ruumi info ja helikartograafia vallas. Kes viitsis päikesetekil basseini ronida, võis vee all nautida soome-jaapani kollektiivi Toinen Linja teost Underwater Sound. Sama grupp tegi ka laivi, eirates ninakalt digitaalseid vahendeid ning nende analoog-trummimasinate ja ostsillaatori robustne saund oli tantsuline futuristlik masinarokk, jõuline ja vaba, pärit justkui multifilmide ja hallutsinatsioonide teistmoodi reaalsusest.

Isea2004 raames toimus ka Flux in Tallinn, eksperimentaalsele muusikale ja tehnoloogilisele moele spetsialiseerunud üritus kohatus barokk-bordelli meenutavas keskklassi klubis BonBon. Õhtu naelaks oli Kanada duo Skoltz_Kolgen (Mutek Rec), kelle pärusmaaks on liikuva pildi sünkroniseerimine abstraktsete digitaalsete helipiltidega.


















  [  Skoltz_Kolgen  ]


Sensors Sonics Sights oli eriliselt vaatemänguline, samas muusikaliselt väga veenev prantsuse-jaapani trio, kelle peamiseks arsenaliks liigutusi heliks ja pildiks konverteerivad tajurid.






















 

  [ Sensors Sonics Sights  ]


Leedukas ciutausk@yahoo.com ajas enamustel juhtme kokku oma pika ja eriti minimalistliku laiviga, mis koosnes peamiselt lineaarsest klikkide kombinatsioonist. Tänapäeva eesti huvitavamad elektroonikud, APMi (abstract party music) esindaja Taavi Tulev ja mühiseva süvatehno/dub’i produtsent Joel Tammik olid kaugustesse kandvad nagu ikka.



















 [  Joel Tammik  ]




Mis seob elektroonikat ja elusloodust? Stiihilisus, pidev areng ja diskursiivselt piiramatud ideaalid. Kohaliku eksperimentaalelektroonika-laiu põhitegijad vedasid raalid, pa ja tehnika üle mere ja läbi soo muinasjutulisele Kesselaiule, kus kahe päeva jooksul toimus paarkümmend laivi ja nagu igaüks võib arvata, oli säärane ürgjõudude kohtumine üliväga meeli ülendav.

Ki wa 2004

[  pildid: Kiwa, Lõo, Pelle Kalmo  ]

admini märkus:  et x-kõik millise ülal nimetatud artisti kohta rohkem teada saada - Google ja Yahoo aitavad igastahes!!